Saadetud küsimus
10. juuli 2010. a.
Kas on üldse võimalik, et inimene kes on depressioonis võib sellest ise välja tulla ilma psühholoogi abita?
Kas sel juhul on tõenäolisem, et depressioon kordub?
Kas vanus mängib depressiooni juures rolli, et mida noorem seda suurem tõenäosus selle korduseks või midagi taolist?
Kui on tunne, et depressioon on kadunud, inimene hakkab taastuma, depressioonist on möödas peaaegu 3 kuud ja tõesti on tunne, et olen juba nagu päris normaalne, aga kardan suuremaid muutusi, näiteks nagu minna sügisel kooli, sest see muudaks ju mu elu taas kuidagi. Olen suvega saavutanud nii mõndagi oma enesetundes ja kui tuleb kool siis muutub samas ju kõik ja see sunnib ka mind muutuma, ainult ma ei tea kas ma kuidagi depressiivsuse poole taas ei muutu. On see normaalne?
Ma olen käinud kaks korda psühholoogi juures , pole saanud otsest raudset vastust et oli depressioon, esialgu ta arvas et äravushäire aga seegi vist oli sest ärevusega oli küll väga kaua jamamist ja kolm-neli korda paanikahoog, olen söönud apteegist saadud rahusteid ja neid söönud peale depressiooni ärevuse kontrollimiseks.
Vastus lisati DepNetile
19. juuli 2010. a.
Hea kirjutaja
inimese võime meelolu häiretega toime tulla sõltub aju plastilisusest, mida määrab tahe õppida ja vabatahtlikult tegutseda. Psühholoogi/ psühhoterapeudi/ psühhiaatri suunamisel saabki inimene õppida uusi oskusi ja proovib neid rakendada. Mida paindlikum ja positiivsem on inimene oma hoiakutelt, seda paremini ta kohaneb uute olukordadega ja seda kergemad emotsionaalsed reaktsioonid tekivad ootamatute sündmuste/ tulemuste/ käitumiste tagajärjel ning reaktsioonidega toimetulek on vähem energiat/ aega/ tervist kulutav.
Lugupidamisega
Lille Uibo