Mis on tabu?

Kahjuks peavad paljud inimesed depressiooni tabuteemaks. Nagu stigmagi, on tabu huvitav sõna, mis on oma algupärasest tähendusest veidi kaugenenud. See sõna pärineb Tonga saarelt ja Uus-Meremaalt. Põliskultuuris tähendab see „miskit, mida pandi kõrvale või pühitseti spetsiaalseks kasutamiseks või kindlal eesmärgil. See miski oli religioosse tähtsusega ja seda tähistava sõna kasutamine ilmaasjata oli keelatud. See oli mõeldud konkreetsele inimesele või inimrühmale, näiteks preestritele (nüüdisaegne näide tabust on roomakatoliku kiriku armulaud, kus ainult preester joob veini ja üldsusele on see keelatud)”.

Ka tänapäeval kasutatakse seda sõna siis, kui räägitakse isikust või tegevusest, mida ühiskondlike normide tõttu välditakse või keelatakse.

Piinlikkust tekitav depressioon

Heaks näiteks tabust on fakt, et paljud inimesed peavad depressiooni põdemist piinlikuks. See tähendab, et me ei räägi depressioonist. See põhjustab aga teadmatust.

Teadmatus toidab salapära ja salapära loob müüte, mis lämmatavad faktid ning tekitavad stigmasid ja tabusid. See loob eitamise ja teadmatuse nõiaringi ning viib lõpuks selleni, et inimene keeldub haigust tunnistamast. See on kohutav tagajärg, sest see tähendab depressiooni ravimata jätmist.

Seepärast on depressiooniga seotud stigmad ja tabud kahjulikud ja halvimal juhul ka ohtlikud. Stigmast ja tabudest vabanemiseks tuleb müüdid asendada faktidega ja teadmatus arusaamisega. Seda kõike DepNet teebki.

Depressiooni tänapäevane mütoloogia

Depressiooni kohta käibib palju müüte.

• Antidepressandid tekitavad sõltuvust. Ei tekita. Nad ei kujunda ka harjumust. Mõnikord tuleb annust aeglaselt vähendada, et vältida ajukeemia äkilisi muutusi ja sümptomeid, mida ravim võib põhjustada.
• Antidepressandid muudavad isiku tavapärast käitumist. Tegelikult muudab ravim depressiivset käitumist ja võimaldab endisel minal taas esile kerkida.
• Nn õnnepillid muudavad teid õnnelikumaks. Antidepressandid ei ole õnnepillid, nagu mõned ajakirjanikud sisendavad. Kui te ei ole enne depressiooni eriti huvitav, seltskondlik ega enesekindel, siis ei tee ka antidepressandid teid huvitavamaks, seltskondlikumaks ega enesekindlamaks.
• Õnnepillidega kaasneb uus isiksus. Selle müüdi mõtlesid välja ajakirjanikud, sest vajasid lugejate tähelepanu köitmiseks pilkupüüdvat pealkirja. Depressioon on haigus, mis lükkab kõrvale ja lämmatab teie tõelise isiksuse. Depressioon ei ole osa teie isiksusest. Siiski võib düstüümia (krooniline kurvameelsus) kesta nii pika perioodi, et see võib tunduda osana teie loomusest isegi siis, kui see nii ei ole. Pidage seda meeles!

Kas depressiooni põdevad inimesed on laisad?

USAs korraldatud uuringu põhjal arvas üle poole küsitletutest, et depressiooni põdevad inimesed on laisad.

Teame, et depressioon põhjustab sageli motivatsiooni puudust ja väsimust, tõrksust koostöö suhtes ja vähest tulemuslikkust. Kuid uuringud näitavad, et väga kerge on näha vaid sümptomeid ja teha nende põhjal valesid järeldusi.

Kas depressiooni põdevad inimesed on teel hullumajja?

Teise üldlevinud seisukoha järgi depressioon on esimene samm teel hullumajja. See on ehtne väljamõeldis.

Kindlasti hospitaliseerime me inimese, kui muretseme sellepärast, et tal võib enesetapu sooritamisega tõsi taga olla. Samuti võib inimese hospitaliseerida, kui ta põeb depressiooni, mida ei ole saanud ravida ambulatoorsete ravimeetodite abil. Haiglasoleku ajal saab inimene spetsiaalset ravi. Kuid mingil juhul ei saa haiglat pidada hullumajaks. Selline suhtumine võib tekkida bipolaarse meeleoluhäire maaniaepisoodi ajal, kuid ka sellised maniakaalsed inimesed ei ole hullud.

Kordame varemöeldut:

• mütoloogia surub faktid maha ja lämmatab tõe;
• mütoloogia toidab teadmatust ja muudab pinnase eelarvamuste jaoks viljakaks.

Sageli on mütoloogiaga raske võidelda, sest selle abil saab selgelt ja lihtsalt selgitada asju, mis võivad tunduda keerulised ja raskestimõistetavad.