Depressiooni määratlemine
Per Bech, psühhiaatria professor
Teie arst teab, et kui te põete depressiooni, on tegemist ajus paikneva serotoniinisüsteemi häirega. Ometi ei saa ta seda häiret näiteks vereanalüüsiga mõõta või sel viisil diagnoosini jõuda.
Arst esitab depressiooni diagnoosi määramiseks teile küsimusi ja vaatleb teid.
RHK-10s asub depressiivne episood koodi F32 all. Arst paneb diagnoosi pärast vaatlust, kui ta on hinnanud RHK-10 järgi erinevaid sümptomeid. Põhimõtteliselt järgib arst küsimustikku, mis on välja töötatud depressiivsete häirete sõeltestina.
RHK-10 põhjal võib depressiooni diagnoosida siis, kui iga sümptom on kestnud viimase kahe nädala jooksul üle poole ajast.
Depressiooni puhul on oluliseks mõõtmeks sümptomite raskusaste. Sõltuvalt ilmnevate sümptomite hulgast jaguneb RHK-10s F32 koodi all olev depressioon kergeks, mõõdukaks ja raskeks.
Depressiooniküsimustik aitab RHK-10 alusel diagnoosi panna, kuid ei asenda kunagi arsti hinnangut. Küsimustikku enda peal proovides peate sellega arvestama. Kui teie vastustest saadud punktide arv ületab 20, tuleks teil kindlasti perearsti poole pöörduda.
Becki depressiooniküsimustik ehk BDI
Teiseks sõeluuringuks on Becki depressiooniküsimustik. See on nime saanud Ameerika psühhiaatri Aaron Becki järgi, kes tugines selle väljatöötamisel kognitiivse psühhoteraapia mudelile. Becki küsimustikku kasutatakse kognitiivse psühhoteraapia toime hindamisel laialdaselt kogu maailmas.
Emotsionaalse Enesetunde Küsimustik ehk EEK
EEK on loodud SA TÜK psühhiaatriakliinikus ja on mõeldud eeskätt depressiooni ja ärevushäirete sõeltestiks. Tegemist on enesehinnanguskaalaga, mis sisaldab olulisemaid ärevuse ja depressiooni sümptomeid RHK- 10 kui DSM- IV järgi. Skaala tervikuna on kasutatav üldise emotsionaalse distressi mõõdikuna.
Hamiltoni depressiooniskaala
Briti psühhiaatri Max Hamiltoni väljatöötatud depressiooniskaalat HAM-D võib arst kasutada patsiendiga vestlemisel, esitades talle hulgaliselt depressiooniteemalisi küsimusi. Nende põhjal saab määrata depressiivsete sümptomite raskusastme.
Elukvaliteet
Depressioon haarab valdkondi, mis mõjutavad muu hulgas igapäevast sotsiaalset toimetulekut. Depressioon erineb ärevustundest näiteks selle poolest, et see ei mõjuta mitte ainult huvi tavapäraste majapidamistööde vastu, vaid ka toimetulekut igapäevaülesannetega. Depressioon võib väljenduda energiapuuduses, väheses enesekindluses, keskendumisraskustes jne.
Tõendid viitavad sellele, et depressiooni saabudes väheneb heaolutunne. Selle mõõtmiseks on välja töötatud elukvaliteedi skaalad. Üks nendest on WHO lühike viie punkti süsteem WHO-5.