Diagnoosimine
Kui arst peab välja selgitama, millist haigust te põete, teeb ta seda diagnoosimise teel. Kui teil esinevad näiteks mõned depressioonile viitavad sümptomid, määrab arst nendele ja oma vaatlusele tuginedes diagnoosi, lähtudes sellest järgmistele küsimustele vastuste leidmiseks.
- Kas te põete depressiooni?
- Kui vastus on jah, siis millise depressioonitüübiga on tegemist – kerge, mõõduka või raskega?
- Kas teile teeb muret ka midagi muud – kehaline haigus, ärevustunne, väärkohtlemine, psühhoos?
- Milline on haiguse kulg – kas tegemist on enesetapuohuga? Depressiooni tuleb alati ravida! Võib-olla vajate hospitaliseerimist?
- Milline ravi on antud juhul kõige parem – ravimid ja/või psühhoteraapia? Või elekterkrampravi?
- Millised tüsistused võivad ilmneda – näiteks kõrvaltoimed ja/või vale annustamine?
- Kas relapse (haigussümptomite taastumine pärast näilist paranemist) ja uue depressiooni teket saab vältida – kas te peate võtma profülaktilisi ravimeid pikka aega?
Diagnoosiga pannakse paika ka eeldused, mille põhjal saab teha uuringuid ja koguda teadmisi. Diagnoosimist kasutades saame võrrelda ühte patsiendirühma teisega ja otsustada, milline ravi on parim. Sama diagnoosiga patsientide jälgimisel saame juurde uusi teadmisi selle kohta:
- millised on haiguse põhjused,
- milline on haiguse kulg,
- millised on võimalikud tüsistused,
- milline raviviis on parim,
- kuidas haigust ennetada.