Neli inimest ja neli depressiooni

Tähtis on avastada oma depressioon nii vara kui võimalik. Samuti peaksite alustama raviga võimalikult kiiresti. Abi võib olla sellest, kui heita pilk teiste inimeste samalaadsetele kogemustele. Seepärast kirjeldame allpool nelja erinevat depressiooni.

Peeter

Peeter on pensionil. Ta ei suuda aru saada, miks ta tunneb end nii väsinuna, kuigi ta ei pea enam iga päev töötama. Kuus kuud tagasi kaotas Peeter oma naise, kellega ta oli olnud abielus 28 aastat. Naine suri vähki. Peeter leiab, et tal on raske oma elu jätkata. Ta mõtleb pidevalt: „Ma vihkan vananemist. See tundub alatu. Keegi ei vaja mind enam”.

Peeter ei tea, et need on depressioonile iseloomulikud sümptomid. Ta avastab selle alles siis, kui arst paneb talle diagnoosi. Arst hoolitseb selle eest, et Peeter alustaks kindlasti ravi.

Maarika

Maarika on teatanud, et on haige. Ta ei julge tööle minna. Kui Maarika on tööl, tunneb ta end saamatu ja väärtusetuna. Ta tunneb, et ei suuda mitte millegagi toime tulla. Ainult mõte tööülesannete lahendamisest tekitab temas paanikahoo. Kui see on juba kestnud pikka aega, hakkab Maarika mõtlema enesetapu peale. Tema jaoks on kõik liiga piinav. Ta mõtleb pidevalt: „Kõik on lootusetu. Ma olen hädavares. See ei muutu kunagi”.

Eerik

Eerik on võidelnud mitu aastat alkoholihimu vastu. Ta proovib parandada vägijoogiga oma madalat enesehinnangut. See vähendab hirmu „piisavalt tubli mitteolemise ees”. Joobnud olekus tunneb Eerik end tugevamana. Ta tunneb, et tal on siis asjade üle parem kontroll. Kui ta aga kaineks saab, tekib temas süütunne. Ta muutub ärevaks ja tema enesehinnang langeb veelgi. Suhteliselt eakana vahetab Eerik töökohta. Ta kardab, et hakkab uuel töökohal vigu tegema. Ta on veendunud, et tema ülemus vallandab ta. Samuti on ta kindel ta, et eksimuste tõttu vaatavad kolleegid tema peale viltu. Ta usub, et töökaaslased kasutavad tema eksimusi ära, et teda paljastada. Ta mõtleb kogu aeg:

• „Ma ei tohi teha ühtegi viga”.
• „Ma pean olema täiuslik”.
• „Nad ei tohi avastada, kui halb ma kõiges olen”.

Veera

Veera võitleb ärevuse vastu. Ta on teinud seda kogu oma elu. Lapsena kasutas Veera kasuisa teda seksuaalselt ära. Veera on olnud kaks korda abielus. Mõlemad tema abikaasad on olnud vägivaldsed alkohoolikud, kes on teda väärkohelnud ja talle haiget teinud. Veera muutub veel depressiivsemaks ja tõmbub endasse.

Ühel päeval kaubanduskeskuses matab ülemäärane ärevus ta enda alla. Ta muutub üleni higiseks ja tunneb valu südames. Ta viiakse erakorralise meditsiini osakonda. Ta usub, et tal on süda haige ja ta hakkab surema. Kuid arstid ütlevad talle, et seda ei juhtu. Pärast kaubanduskeskuses juhtunut ei julge Veera enam tänavale minna. Ta mõtleb pidevalt: „Ma suren, minu südamega on midagi lahti”.

Need depressioonid avastati liiga hilja

Peetri, Maarika, Eeriku ja Veera ühiseks on jooneks see, et nad avastavad oma depressiooni hilja. Nad tunnevad end kaua aega „saamatuna” ja „mitte piisavalt tublina”. Nende tuju on nullis ja nad on kogu aeg mures. Samuti muutuvad nad väga kergesti ärevaks. Viis, kuidas nad väljendavad oma tundeid, näitab depressiooni kõige raskemaid psühholoogilisi sümptomeid. Samuti on neil füüsilised sümptomid nagu väsimus, uimasus ja valu.

Professionaalse abiga taipavad nad kõik, et neil on depressioon. Kuid neil on raske uskuda, et seda saab ravida ja et sellised tunded kaovad. Kognitiivne teraapia aitab neil tundma õppida oma mõtteid ja tundeid.