Dementsus

Dementsus kuulub nende haiguste hulka, mis mõjutavad teie mälu, keelekasutust ja tähelepanuvõimet, kuid mitte teadvust. Dementsust põdedes olete alati teadvusel. Rahvastikust 5% moodustavad üle 65aastased inimesed, kellest 5% põeb rasket ja 15% kergemat dementsust. Dementsus areneb sageli aegamööda. Kõige levinum on Alzheimeri tõve tõttu tekkinud dementsus.

Alzheimeri tõve sümptomid:

• halb mälu;
• afaasia – kõnehäire või raskused arusaamisel ja sõnade leidmisel;
• apraksia –  raskused sooritada mingeid ülesandeid, nt siduda kingapaelu;
• agnoosia – raskused tunda ära asju ja inimesi;
• raskused näha asju laiemas perspektiivis, neid kavandada ja liigendada;
• raskused üldistavalt arutleda.

Sageli põhjustab dementsus passiivsust, halba tuju ja isiksuse muutumist. Eelkõige dementsuse varast faasi võib eksikombel pidada depressiooniks ja tegelikult arenebki depressioon välja umbes 12%l dementsetest inimestest.

Samas on mõned depressiooni põdevad inimesed nii loiud ja passiivsed, et nad tunduvad dementsetena. Seda seisundit kutsutakse pseudodementsuseks ja see allub õigesti määratud ravile.