Kehalise haigusega kaasnev depressioon

Kui põetavale haigusele lisandub veel teinegi, kutsutakse seda sekundaarseks või komorbiidseks haiguseks. Seepärast ei räägi me algse haiguse süvenemisest, vaid uuest haigusest, millesse te jäite lisaks olemasolevale.

Kahjuks suurendab iga raske või pikaajaline kehaline haigus depressiooni tekke ohtu. Sellel võib olla mitu põhjust.

Psühholoogilised põhjused

On arusaadav, et kui teil on tõsised valud või tavapärasest keerulisem oma eluga toime tulla, muutute te õnnetuks ja võite jääda isegi depressiooni. Loomulik on see ka siis, kui te põete invaliidistavat või surmaga lõppevat haigust.

Füüsilised põhjused

Mõned haigused mõjutavad aju talitlust ja võivad seetõttu vallandada ka depressiooni. Muu hulgas kehtib see ajutromboosi, Parkinsoni tõve, dementsuse ja Sclerosis multiplex´i ehk hulgiskleroosi puhul. Kui haigus on muutnud organismi keemilist või hormonaalset tasakaalu, võib ka see põhjustada depressiooni või teisi psühholoogilisi haigusi.

Juhul, kui depressioon on selgelt põhjustatud mõnest ajuhaigusest, käsitletakse seda orgaanilise depressioonina. Paraku orgaanilise depressiooni eristamine meeleoluhäirest ei ole alati üheselt võimalik. Psüühiliste funktsioonide muutuse alusel ei ole võimalik eristada orgaanilist tüüpi depressiooni meeleoluhäiretest. On teada, et enamuse tuntud ajuhaiguste ja paljude kehaliste haiguste korral on depressiooni esinemine sagedasem kui kehalist haigust mittepõdevatel isikutel. Samas on teada vähe selliseid kehalist haigusi, kus depressioon või depressiooni sümptomid esinevad kõigil seda haigust põdevatel patsientidel. Praktiliselt seisukohalt on oluline nii kehalise haiguse kui depressiooni tuvastamine ja nende adekvaatne ravi.

Ravimid

Teie kehalist haigust leevendav või parandav ravim võib mõningatel juhtudel soodustada depressiooni, ärevushäire või teiste psühholoogiliste haiguste teket või süvendada neid. See ilming puudutab näiteks teatud südameravimite vorme (nn beetablokaatorid).

 

 

.