Sisemised tegurid

Depressiooni tekkeohtu suurendavad sisemised tegurid on psühholoogilist laadi. Sellisteks teguriteks võivad olla närvilisus, väga negatiivne mõtteviis või passiivne käitumismuster.

Närvilisus

Teie kalduvust muutuda närviliseks mõjutab nii pärilikkus kui ka ümbritsev keskkond. Närvilisuse – nagu ka teised isiksuseomadused – määravad ühelt poolt teie geenid ja teiselt poolt teie isiklik areng. Kui olete emotsionaalselt kergelt mõjutatav ja haavatav, on teie puhul depressiooni tekkeoht suurem.

Kui te kipute reageerima tavaliselt väga negatiivselt, lähete te lahutuse, vallandamise või muude selliste väliste pingetega kokkupuutumisel kergesti täiesti rööpast välja. Kui te olete üldiselt väga närviline, peate vältima ümbritsevast keskkonnast tulenevaid pingeid ja stressirohkeid mõjureid, et depressioonivõimalust mitte suurendada.

Väga negatiivne mõtteviis

Negatiivne mõtteviis tähendab, et eriti halva olukorraga silmitsi seistes kaldute te mõtlema negatiivselt ja pessimistlikult.

Negatiivset mõtteviisi tähistavad eelkõige kolm aspekti:

• kalduvus süüdistada ennast ebameeldivates juhtumites;
• kalduvus uskuda, et õnnetud sündmused moodustavad suure osa elust;
• uskumus, et miski ei parane. Te usute, et kogu teie elu valitsevad ebameeldivad olukorrad.

Uus Ameerika uuring on näidanud, et negatiivse mõtteviisiga noortel meestel on teistega võrreldes 16 korda suurem depressiooni haigestumise oht.

Passiivne käitumismuster

Passiivne käitumismuster on see, kui reageerite ebameeldivustele järgmiselt:

• kogu teie elu on täielikult halvatud;
• te annate probleemide lahendamisel alla;
• te põgenete probleemide eest.

Depressiooni avaldumise võimalused on väiksemad, kui te olete lapsepõlves (või hiljem) õppinud, kuidas probleeme lahendada, s.t olete tegutsemishimuline, mitte passiivne. Üks lahendusviis on oma probleemidest rääkida.

Kui te reageerite passiivselt, võib see olla negatiivse mõtlemise tulemus. Võib-olla ütlete endale sageli: „Ma ei suuda nagunii midagi teha”. Sellise mõtteviisi taga võib olla asjaolu, et te ei ole õppinud lahendama eluprobleeme tegusal ja konstruktiivsel viisil.

Depressiooni tekke taga võib olla ka madal ja kõikuv enesehinnang (mis tõuseb koos kordaminekutega ja langeb  ebaeduga). Samuti on depressiooni avaldumine tõenäolisem nende puhul, kes sõltuvad emotsionaalselt suurel määral teistest või kes ei usalda üldiselt ümbritsevaid inimesi.