Mis põhjustab sotsiaalärevushäiret?

Paljud sotsiaalärevushäirega patsiendid on võimelised meenutama kindlat negatiivset sotsiaalset kogemust, mis vallandas sotsiaalfoobia või soodustas selle teket, nt „vait jäämine“ (kõneblokk) rääkimise ajal. Patsiente võivad olla tõsiselt mõjutanud korduvad, vähem dramaatilised kogemused (nt kaaslaste poolt narritamine punastamise pärast), mis võivad lõpuks viia sotsiaalse ärevuse ja vältiva käitumise tekkimiseni.

Nähes teise inimese (näiteks vanema) hirmureaktsiooni või kedagi saamas traumaatilist sotsiaalset kogemust, võib inimene omandada samasuguse hirmu vastuseks sellisele olukorrale.

Teatud kognitiivsed protsessid ja käitumine võivad olla olulisteks teguriteks sotsiaalfoobia korral. Ärevuse teke kardetud situatsiooni ootuses võib olla seotud kalduvusega ülehinnata negatiivse kogemuse tõenäosust ja alahinnata positiivse kogemuse võimalust.

Sellist negatiivsust võib näha kalduvuses olla eriti tähelepanelik ohu nähtude suhtes ja tõlgendada mitmetähenduslikke vastukajasid pigem negatiivsete kui võimalikult positiivsetena.