Diagnoos

Tähtsaks diagnostiliseks teguriks sotsiaalfoobia eristamisel ujedusest on häirituse tase (puude aste). Sotsiaalfoobiat võib teatud moel lugeda ujeduse väga raskeks vormiks. Ujedust määratletakse kui kartust sotsiaalsete situatsioonide ees - kohtumine võõrastega, teiste tähelepanu keskpunkti sattumine. Seega esineb sotsiaalfoobiaga inimestel teatud sotsiaalsetes situatsioonides äärmuslik ujedus.

Sotsiaalse ärevuse sümptomid on sageli seotud teiste seisunditega nagu depressioon, paanikahood ning alkoholi või stimulantide kuritarvitamine.

Sotsiaalfoobia sümptomid võivad esmakordselt tekkida noorukiea keskel või lõpus, kuid paljud inimesed ei konsulteeri arstiga enne täiskasvanuikka jõudmist - sageli umbes 20 aastat hiljem. Sotsiaalfoobiaga inimesed (ja nende arstid) mõnikord leiavad, et nende sümptomid on seotud pigem isiksuse omadustega kui ravitava ärevushäirega.