Diagnostilised asjaolud

PTSH saab diagnoosida kui traumaatilise sündmusega kokkupuute tagajärjel on kogetud tugevat hirmu, abitust või õudu ning on tekkinud korduva läbielamise episoodid, vältimine ja üleerutuse sümptomid.

PTSH võib olla:

• äge – sümptomid kestavad 1-3 kuud
• krooniline – sümptomid püsivad rohkem kui 3 kuud
• hilinenud – kus sümptomid ilmnevad vähemalt 6 kuud pärast traumat

Korduvad läbielamise episoodid, vältimine, emotsionaalse tuimenemise ja erutuse sümptomid peavad otseselt seotud olema traumaatilise sündmusega.

Ägedat stressreaktsiooni võib diagnoosida juhul, kui trauma läbi elanud inimesel tekivad dissotsiatsiooni nähud ja emotsionaalne tuimenemine, korduva läbielamise episoodid, vältimine ja erutuse sümptomid kuu jooksul pärast traumat.

Põhitegur PTSH diagnoosimisel on see, et traumaga seotud vältimine ja hirm esineksid paljudes eluvaldkondades. Kui vältimine ja hirm piirduvad trauma kindla asjaolu või objekti või situatsiooniga, võib sobivamaks osutuda spetsiifilise foobia diagnoos.

Näiteks kui uppumise üle elanud inimene lihtsalt hoidub ujumisest ja see ei mõjuta muid eluvaldkondi, on kõige tõenäolisemaks diagnoosiks spetsiifiline foobia. Ent kui inimene hoidub ujumisest, ei suuda olla järve läheduses või vee lähedal autoga sõita, ei saa magada ning vahelduvad tuimenemine ja kõrgenenud erutus, tuleb kaaluda PTSH diagnoosi.