Paanikahäire diagnoos

Paanikahäire diagnoosimiseks peavad patsiendil esinema korduvad ootamatud või spontaansed hood ning vähemalt neli järgmistest sümptomitest:

• südamekloppimine
• higistamine
• värisemine
• õhupuudus
• lämbumistunne
• valu või ebamugavustunne rinnus
• iiveldus
• peapööritus
• hirm kaotada kontroll enese üle või minna hulluks
• surmahirm
• tuimus või surisemistunne
• külmavärinad või kuumahood

Mõned inimesed kogevad vaid paari nimetatud sümptomitest ja sel juhul neid episoode nimetatakse piiratud sümptomitega hoogudeks.

Paanika võib tekkida une ajal, mis põhjustab häirivat ärkamist. Öised hood võidakse segi ajada hirmuunenägude ja öise hirmuga, kuid uneuuringud näitavad, et need on üsna eristatavad.

Paanikahäirega patsiendid võivad esialgselt pöörduda arsti poole, kirjeldades südameprobleeme - südamekloppimine, õhupuudus ja valu rinnus. Enamikel juhtudel teeb sümptomite nähtav seotus paanikaga paanikahäire diagnoosimise lihtsaks, kuid varasema südamehaigusega patsientide puhul võib olla raske kindlaks teha, kas patsiendi kaebuste näol on tegemist paanikahoo või tõelise südamehaigusega.

Paanikahood võivad esineda ka mõne teise ärevushäire, eriti sotsiaalfoobia ja posttraumaatilise stressihäire korral.