Diagnoos

Sul võidakse üldistunud ärevushäiret diagnoosida juhul, kui Sul esineb:

• ülemäärane ärevus ja muretsemine mitmesuguste sündmuste või tegevuste pärast;
• muretsemist on raske ohjata ja see häirib igapäevast elu;
• ärevus, millega kaasnevad rahutus, väsimus, keskendumisraskused, ärrituvus, lihaspinge ja unehäired.

Üldistunud ärevushäire diagnoosimiseks peavad need sümptomid olema esinenud enamuse päevadest vähemalt mõni nädal järjest mitme kuu jooksul.

Üldistunud ärevushäire diagnoosimise teeb keerukaks see, et ka paljud teised meditsiinilised olukorrad põhjustavad ärevuse sümptomeid. Neid tuleb ravida eraldi, et need ei mõjutaks ebasoodsalt ärevusega patsiendi ravi.

Kilpnäärmega seotud seisundid võivad põhjustada ärevuse sümptomeid. Teatud närvisüsteemi seisundid, nagu ajukasvajad ja insult, võivad põhjustada üldistunud ärevushäire korral esinevaid sümptomeid, kuid seda tuleb ette harva ja see vajab vastavat hindamist.

Paljud ravimid ja ained põhjustavad ärevuse sümptomeid. Märkimisväärseid ärevuse sümptomeid võib põhjustada ülemäärane kofeiini kasutamine või selle ärajätmine. Võõrutus alkoholist ja rahustitest on samuti tihti alahinnatud ärevuse võimaliku põhjusena. Samu ravimeid võib kasutada ärevuse sümptomite raviks, seega võib olla raske eristada sümptomeid nende ravimite võõrutusnähtudest.

Üldistunud ärevushäirega inimestel võib esineda ka teisi ärevushäireid nagu paanikahäire, foobsed ärevushäired ja obsessiiv-kompulsiivne häire. Samuti võib neil esineda depressioon.