Üldistunud ärevushäire ehk generaliseerunud ärevushäire (GÄH)

Üldistunud ärevushäire on üks kõige sagedamini esinevaid ärevushäireid, mille puhul inimesed kogevad märkimisväärseid kannatusi ja toimetuleku kahjustumist. GÄH algab tavaliselt vahemikus hilisest teismeliseeast kuni hiliste kahekümnendateni. Üldistunud ärevushäire esineb sageli samaaegselt teiste häiretega nagu depressioon või agorafoobia.

Üldistunud ärevushäiret diagnoositakse suurema tõenäosusega naistel. Veel ei ole kindlaks tehtud, kas geneetilised tegurid loovad eelsoodumuse üldistunud ärevushäire tekkeks või mitte. Mõned kaksikute ja perekondade uuringud on viidanud geneetilisele mõjule. Väikesel arvul meestel tekib üldistunud ärevushäire pärast 40. eluaastat.

Kuna GÄH esineb sageli koos mõne muu ärevuse või psüühika häirega, võib olla raske eristada üldistunud ärevushäire sümptomeid, mis muudab keerukamaks diagnoosimise protsessi ja sobivate raviotsuste tegemise.

Sageli ei saa üldistunud ärevushäirega patsiendid täiskoormusega tööl käia, neil on vähe sotsiaalseid suhteid ning nende osalemine meelelahutus- ja vabaaja tegevustes on piiratud - üldiselt nende rahulolu oma eluga on madal.

Tähtis on mõista, et diagnoositud üldistunud ärevushäiret saab sageli tõhusalt ravida.